Lääneranna valla uudised ja teated

« Back

Valitsus kinnitas Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra

Valitsus võttis 18. aprillil 2024 vastu korralduse, mis sätestab Lihula muinsuskaitseala uue kaitsekorra. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema selguse ja paindlikkuse poolest.

Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Lihula ajalugu ulatub juba muinasaega, mil linnus ja seda ümbritsev asula olid piirkonnakeskuseks. Kesk- ja varauusaja vältel oli tegu samuti piirkondliku keskuse ja turukohaga, mida iseloomustasid kivihoonete ja sakraalehitiste arvukus. Täna moodustavad Lihula linnuse varemed koos vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegne asustus maa all ja säilinud elemendid maa peal, mõisaansambel, ajalooline linnasüdamik ning ajaloolised haljasalad kõneka linnaruumilise terviku.

Uus kaitsekord jagab Lihula muinsuskaitseala hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Suurele enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see rohkem paindlikkust ja vähem nõudeid. Kui seni olid kõikides muinsuskaitseala hoonetes väärtuslikena kaitse all nii interjöörid kui ka eksterjöörid, siis uue kaitsekorraga kaob interjööride kaitse 93% muinsuskaitseala hoonetest. Kõrgemasse ehk A-kaitsekategooriasse, kus jätkub nii väärtusliku sise- kui välisilme kaitsmine, jääb 193 hoonest vaid 13. Samuti leevenevad oluliselt tingimused C-kaitsekategooria hoonetel, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. Selliseid hooneid on 93. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse kaitsekorraga vähesel määral muinsuskaitseala piire.

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Lihula ajalooline linnasüdamik on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2006. aastal.