Lastekaitse
Lastekaitsetöö
Lastekaitse valdkonnaga tegeleb Lääneranna vallas lastekaitsespetsialist.
Lastekaitsetöö eesmärgiks on lapse seaduses ettenähtud õiguste kaitse ja kohustuste täitmise koordineerimine lapsevanemate või hooldajate toetamise ning lapse kasvukeskkonna mõjutamise kaudu.
Lastekaitse hõlmab erinevaid toetusi ja teenuseid, mis toetavad laste õigusi ja heaolu.
Eestis korraldavad lastekaitset Vabariigi Valitsus, lastekaitse nõukogu, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja kohaliku omavalitsuse üksused lastekaitseseaduse alusel.
Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded lastekaitsetöö valdkonnas on:
- koostöövõrgustiku loomine lastekaitse eri tasandite ja asutustega
- valla elanike nõustamine lastekaitselastes küsimustes
- valla elanike registrisse kantud laste ning perede abivajadusest ülevaate omamine
- lapse abivajaduse hindamine ning lapse abistamiseks sobivate meetmete väljapakkumine
- erivajadustega laste ja nende perede nõustamine, neile sobivate sotsiaalteenuste ja haridusmeetmete leidmine
- töö alaealiste õigusrikkujate ning koolikohustuse mittetäitjatega
- vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse hooldamise korraldamine
- vajadusel alaealise eestkosteasutuse ülesannete täitmine
Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.
Loe lisaks:
- Lapse inimõigused (Õiguskantsler)
- Laste ja noorte õigused ja kohustused (Õiguskantsler)
- Lapsevanema õigused ja kohustused (Õiguskantsler)
Abivajavast lapsest teatamine
Tulenevalt lastekaitseseadusest § 27 ja § 31 on igal inimesel kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kellel on selle kohta teavet.
Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele, lastekaitsespetsialisti või lasteabitelefonil 116 111 ning hädaohu korral hädaabinumbril 112.
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu.
Abivajav laps võib olla näiteks: erialaspetsialisti abi vajav laps, mida vanem ei tunnista; koolikohustusi mittetäitev laps; kodust ära jooksnud laps; süüteo toime pannud laps.
Hädaohus olev laps võib olla näiteks: üksi elav laps; vägivalla ohver; tõsiselt haige laps; enesetappu üritanud laps; tugevas alatoitumuses olev laps; süüteo toime pannud laps.
Loe lisaks
- Lasteombudsman koostas abivajavast lapsest teatamise juhendi (Õiguskantsler)
- Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. Juhend
- Abivajav laps (Sotsiaalministeerium)
Lastemaja
Lastemaja on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks.
Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis.
Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos eri spetsialistid: lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised.
Selleks, et laps saaks hakata teenust kasutama, peab omavalitsuse lastekaitsetöötaja võtma ühendust lastemaja spetsialistiga.
Lastemaja poole võib pöörduda ka lapsevanem või laps ise, samuti tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine.
Täiendav info:
- Lastemaja (Sotsiaalkindlustusamet)
Perelepitusteenus
Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped.
Perelepitus pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel, aitab lahendada erimeelsused kohtuväliselt ning jääda toetavateks lapsevanemateks ka pärast lahkuminekut.
Kellele? Perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud. Perelepitus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid.
Tavapärased teemad perelepituses on lapse elukoht, lapsega suhtlemise kord, ülalpidamise küsimused või ühise hooldusõiguse muutmine (eeldab kohtu suunamist), aga ka muud praktilised küsimused (nt lapse huviharidus, lapsega reisimine, lapse päevakava jms).
Riikliku perelepitusteenuse saamiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus. Täpsem info perelepitusteenuse kohta ja taotluse vorm on leitav veebilehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus.
Pilt: Perelepituse ABC, Sotsiaalkindlustusamet
Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta.
- Lastekaitseseadus
- Perekonnaseadus
- Perehüvitiste seadus
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Lapse õiguste konventsioon
- Laste ja perede abistamine, lastekaitse (Sotsiaalkindlustusamet)
- Lastekaitse ja turvalisus (Eesti.ee)
- Lasteabi.ee
- Lastekaitse Liit MTÜ
- Lastevanematele suunatud portaal Tarkvanem.ee
- Lasteombudsmani infomaterjalid, uuringud ja analüüsid
- Laste ja noorte õigustega seotud info- ja abimaterjalid (Õiguskantsler)
- Noorte vaimse tervise portaal
Vaata ka Kasulik teave (lingid ametite ja asutuste veebilehtedele ning juhend- ja infomaterjalid, trükised, portaalid)