Biojäätmete käitlemine ja kompostimine

Biojäätmete käitlemine

Jäätmeseaduse järgi peab kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid kohapeal ei kompostita. See tähendab seda, et toidujäätmete kogumine hakkab toimuma täpselt nii, nagu praegu segaolmejäätmete kogumine – iga kinnistu omanik, olenemata sellest, kas kinnistu asub tihe- või hajaasustuses, peab muretsema kogumismahuti biojäätmete kogumiseks, mida hakkab  tühjendama jäätmevedaja. Biojäätmete konteinerit on võimalik tellida jäätmevedajalt. Biojäätmete üleandmise kohustusest vabastatakse ainult need isikud, kes oma kodus aia- ja toidujäätmeid komposteerivad ning nemad eraldi biojäätmete konteinerit muretsema ei pea.

• Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

Biolagunevad jäätmed on

• aia- ja haljastusjäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad
• kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed

Biolagunevate jäätmete jäätmeveo vabastuse saamiseks tuleb jäätmevaldajal esitada vallavalitsusele vabastuse taotlus, mille vaatab läbi vastutav ametnik ühe kuu jooksul taotluse laekumisest. Ametnik võib taotluse juurde nõuda fotot kasutuses olevast kompostrist või kompostiaunast.

Biolagunevate jäätmete jäätmeveo vabastuse taotlemine

Kompostimine

 Kompostimise nõuded on kirjas Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjas.

• Biolagunevaid jäätmeid tuleb kompostida tekkekohal, kusjuures komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, v. a juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
• Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
• Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõuded ehk kompostrites. Komposter võib olla ka isetehtud. Hajaasutusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ka lahtiselt aunades, kui see ei häiri naabreid.
• Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ega haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
• Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

Kuidas teha head komposti?
Kompostimine kui protsess toimub tänu mikroorganismidele, kes kasutavad biolagunevaid jäätmeid oma elutegevuseks, mille tulemusel tekib mineraalide rikas muld. Hea komposti saamiseks ongi vaja täita just mikroorganismide põhivajadused – anda neile piisavalt toitained, õhku ja vett.

Kompostimise nipid:

• Pane pooleks värsket ja kuiva materjali – Mikroorganismid vajavad toiduks süsinikku ja lämmastikku ning seda õiges koguses. Kõige parem kompostisegu on selline, kus on umbes pooleks lämmastikku ehk värsket materjali (näiteks värskelt niidetud muru, toidujäätmeid) ning süsinikku ehk kuiva materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru). Kompostides tuleb jälgida, et segamini oleks nii värske ja kuiv materjal, sest siis tõuseb kompostis temperatuur, mis tagab kompostimise protsessi. Parim viis on laduda värske ja kuiv materjal kihiti, nii on kindel et komposti ei pea hakkama hiljem eraldi segama.
• Lisa komposti õhulist materjali – Ilma piisava õhuta hakkavad biolagunevad jäätmed kompostis lihtsalt mädanema ja haisema. Hea kompost ei haise kunagi, seega kui tunned ebameeldivat haisu, siis võid olla kindel, et kompostis liiga vähe õhku. Õhulisuse tagamiseks on lisa kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid.
• Jälgi komposti niiskustaset – Liigne niiskus (pluss vähene õhk) hävitab vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema. Liigne kuivus aga ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Hea kompost peaks kergelt niiskusest läikima. Niiskuse kontrollimiseks pigista komposti ja kui sellest eraldub paar tilka vett, on kompost parajalt niiske.