Lääneranna valla ainuke kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning Tallinna mnt piirkonnas. Kütteperiood kestab 1. oktoobrist kuni 1. maini.

Soojusenergia müügi- ja piirhind Lihula kaugküttevõrgus on 01. novembrini 2023. a 68,01 EUR/MWh (kooskõlastatud Konkurentsiameti 12.10.2022 otsusega nr 7-3/2022-154), alates 01. novembrist 2023. a 72,30 EUR/MWh (kooskõlastatud Konkurentsiameti 20.09.2023 otsusega nr 7-3/2023-129). Hinnale lisandub käibemaks.

• Lihula kaugkütte piirkonna kehtestamine
• Lihula kaugküttepiirkond

Osaühing Lihula Soojus on 100% Lääneranna valla omanduses olev äriühing, mille ülesandeks on Lihula linna kaugküttevõrgu varustamine soojusenergiaga. OÜ Lihula Soojus Lihula katlamajal on 21 tarbijat, sealhulgas Lihula gümnaasium, spordihoone, lasteaed, muusika- ja kunstikool, raamatukogu, kultuurimaja, hooldekodu, perearstikeskus, vallamaja, Lihula mõis, 7 korterelamut.

Aadress: Aia tn 16, Lihula linn 90302 Pärnu maakond
Kontakt: Juhatuse esimees Tõnu Teesaar, telefon 515 9372, e-post lihulasoojus@hotmail.com

• Osaühing Lihula Soojus põhikiri
• Osaühing Lihula Soojus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uute liikmete määramine
• Osaühing Lihula Soojus juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed (Äriregister)

Lihula katlamajas kasutatakse kohalikke biokütuseid – kuiva rohtset biomassi ning hakkpuitu. Lihula katlmaja on ainus katlamaja Eestis, kus kasutatakse põhikütusena heina. Põhiosa heinast pärineb  Matsalu rahvuspargis asuvatelt Kasari jõe luhaheinamaadelt. Matsalu rahvuspargi rannakarja- ja heinamaad ning Kasari jõe luht on poollooduslikud avamaastikud, milliste säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine.

Poollooduslike avamaastike olemasolu on Matsalu linnuriigi püsimise üheks peamiseks eelduseks. Niitmisel saadav rohtne biomass on loomasöödana suhteliselt väheväärtuslik kuid arvestatav kohalik kütus.
 

Soojusenergia hind Lihula kaugküttevõrgus

Alates 01. novembrist 2023 on soojusenergia piirhind ja müügihind Lihula linna kaugküttevõrgus 72,30 EUR/MWh, millele lisandub käibemaks. Piirhind on kooskõlastatud Konkurentsiameti otsusega nr 7-3/2023-129.

15.11.2022 - 31.10.2023.a oli soojusenergia müügihind Lihula linna kaugküttevõrgus 68,01 EUR/MWh; 01.03.2014 - 14.11.2022. a 57,71 EUR/MWh; 2010. aasta sügisest kuni märtsini 2014.a  54,96 EUR/MWh. Hindadele lisandus käibemaks.

• Soojusenergia müügi tüüptingimused

Lihula linna kaugküttevõrku soojusenergiaga varustavas Lihula katlamajas kasutati kallist ning keskkonda saastavat põlevkiviõli. Samas oli kasutamata Lihula valla taastuvkütuste potentsiaal - Kasari jõe luha ja Matsalu lahe rannaniitude hein, Matsalu lahe pilliroog ning piirkonnas tekkivad põllumajanduslikud jäätmed - põhk, väheväärtuslik hein jms.

Eeltööd

2004 aastal alustati Lihula Vallavalitsuse ja OÜ Lihula Soojus poolt ettevalmistusi kohalike biokütuste kasutuselevõtmiseks Lihula Aja 16 katlamajas.

Rohtse biomassi kasutamise tehnilise võimalikkuse ja majandusliku tasuvuse selgitamiseks viidi 2005 - 2006.a. ellu projekt „Eluterve ja jätkusuutlik keskkond Lihula vallas - Matsalu märgala pilliroo ja muu biomassi kasutamine Lihula linna energiavarustuseks". Maht 23,7 tuhat eurot (0,37 miljonit kr), millest  PHARE Struktuurifondide projektide ettevalmistamise fond (PPF II) rahastas 74%.

2006-2008 koostati projekti „Rohtse biomassi kasutuselevõtmine Lihula soojusvarustuses" käigus Lihula katlamaja rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Projekti maksumusest 32 tuhat eurot (0,5 miljonit krooni) kattis Euroopa Regionaalaarengu Fond (ERDF) 64%.

Projekt viidi ellu Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 4. prioriteedi "Infrastruktuur ja kohalik areng" meetme 4.2 "Keskkonna-infrastruktuuri arendamine" raames.

Ehitus

2009 aasta mais algasid ehitustööd, millised viidi ellu projekti nr EE0040 "Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas" raames.

Tööde maht oli 754,2 tuhat eurot (11,8 miljonit krooni), millest 50% rahastasid Island, Liechtenstein ning Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi (EEA Grants) vahendusel.

Katlamaja rekonstrueerimisega alustati 2009 aasta mais ning tööd lõpetati sama aasta septembris. Ehitaja AS Tamult.

Lihula katlamaja rekonstrueerimise käigus:

• paigaldati 1,8 kW võimsusega rohtsel biomassil (hein, põhk, pilliroog) ja hakkpuidul töötav katel;
• ehitati biokütuste ladu, installeeriti biokütuste etteandeseadmed;
• uuendati täies ulatuses katlamaja automaatika-, elektri- ja tuleohutussüsteemid.

2009/2010 aasta kütteperioodist alates on Lihula katlamajas kasutatud vaid kohalikud taastuvad kütuseid. Rekonstrueerimise eelse ajaga võrreldes paisatakse aastas atmosfääri ligikaudu 1300 tonni vähem CO2-te. Vähenes fossiilsete kütuste hinnatõusu mõju kaugkütte hinnale Lihulas.

Partnerid:

• Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut
• Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon
• OÜ Kirbla
• OÜ Foxia (projektijuht)

Esitlused:

• Kohalikud biokütused ja Lihula katlamaja (Margus Källe, Lihula 2013)

• Reduction of Greenhouse Gas Emissions through the Adoption of Renewable Biofuels in the Boiler House of OÜ Lihula Soojus, reflections on sustainability (Anu-Mai Levo, Brüssel 2010)