Lihula kaugküttepiirkond
Lääneranna valla ainuke kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning Tallinna mnt piirkonnas. Kütteperiood kestab 1. oktoobrist kuni 1. maini.
Soojusenergia müügi- ja piirhind Lihula kaugküttevõrgus on 15. novembrini 2022. a 57,71 EUR/MWh, alates 15. novembrist 2022. a 68,01 EUR/MWh. Hinnale lisandub käibemaks. Piirhind on kooskõlastatud Konkurentsiameti 12.10.2022 otsusega nr 7-3/2022-154.
Teenust osutab Osaühing Lihula Soojus.
Lihula linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025 on kinnitatud Lihula Vallavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 3 ning täiendati 17.09.2020 määrusega nr 87.
Arengukava koostati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) toetusel. Toetusmeetme rakendusasutus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
OÜ Lihula Soojus
Osaühing Lihula Soojus on 100% Lääneranna valla omanduses olev äriühing, mille ülesandeks on Lihula linna kaugküttevõrgu varustamine soojusenergiaga. OÜ Lihula Soojus Lihula katlamajal on 21 tarbijat, sealhulgas Lihula gümnaasium, spordihoone, lasteaed, muusika- ja kunstikool, raamatukogu, kultuurimaja, hooldekodu, perearstikeskus, vallamaja, Lihula mõis, 7 korterelamut.
Aadress: Aia tn 16, Lihula linn 90302 Pärnu maakond
Kontakt: Juhatuse esimees Tõnu Teesaar, telefon 515 9372, e-post lihulasoojus@hotmail.com
Lihula katlamajas kasutatakse kohalikke biokütuseid – kuiva rohtset biomassi ning hakkpuitu. Lihula katlmaja on ainus katlamaja Eestis, kus kasutatakse põhikütusena heina. Põhiosa heinast pärineb Matsalu rahvuspargis asuvatelt Kasari jõe luhaheinamaadelt. Matsalu rahvuspargi rannakarja- ja heinamaad ning Kasari jõe luht on poollooduslikud avamaastikud, milliste säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine.
Poollooduslike avamaastike olemasolu on Matsalu linnuriigi püsimise üheks peamiseks eelduseks. Niitmisel saadav rohtne biomass on loomasöödana suhteliselt väheväärtuslik kuid arvestatav kohalik kütus.
Soojusenergia hind Lihula kaugküttevõrgus
Alates 15. novembrist 2022 on soojusenergia piirhind ja müügihind Lihula linna kaugküttevõrgus 68,01 EUR/MWh, millele lisandub käibemaks. Piirhind on kooskõlastatud Konkurentsiameti 12.10.2022 otsusega nr 7-3/2022-154.
01.03.2014 - 14.11.2022 oli soojusenergia hind Lihula linna kaugküttevõrgus 57,71 EUR/MWh, 2010. aasta sügisest kuni märtsini 2014.a 54,96 EUR/MWh. Hindadele lisandus käibemaks
Lihula kaugküttevõrgu rekonstrueerimine 2020-2021
Lihula Soojus OÜ viis aastatel 2020-2021 ellu projekti „Lihula linna soojatorustiku koolihoone haru rekonstrueerimine ja Penijõe tee suuna ehitamine". Rekonstrueeriti 0,3 km pikkune Lihula kaugküttevõrgu koolihoone haru, sh likvideeriti vana maapealne soojatorustik ja paigaldati uus maa-alune eelisoleeritud soojatoru. Projekti tulemusel parandati oluliselt Lihula kooli- ja spordihoonetele soojuse edastamise tarnekindlust ning vähendati võrgu soojakadusid.
Projekti rahastas 50% ulatuses projekti eelarvest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, meetme 6.2 "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" tegevusest "Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine" (6.2.2), eraldatud toetuse summa: 37 450 eurot.
Projekti number: 2014-2020.6.02.20-0536
Projekti käigus tehtud tööde lõppmaksumus: 74 900 eurot.
Toetusmeetme info Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kodulehel
Lihula kaugküttevõrgu rekonstrueerimine 2017-2018
Lihula Soojus OÜ viis aastatel 2017-2018 ellu projekti „Lihula linna soojatorustiku rekonstrueerimine", mille tulemusena rekonstrueeriti kuus Lihula linna kaugküttevõrgu lõiku. Kokku paigaldati uut eelisoleeritud maa-alust soojatorustikku 1,05 km ulatuses. Rekonstrueerimistööde tulemusel asendati Lihula kaugküttevõrgu kõige vanemad ja suuremate soojusenergia kadudega torustiku lõigud, demonteeriti amortiseerunud õhutorustik.
Projekti rahastas 50% ulatuses projekti eelarvest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, meetme 6.2 "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" tegevusest "Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine" (6.2.2), eraldatud toetuse summa: 149 672,00 eurot.
Projekti number: 2014-2020.6.02.16-0170
Projekti käigus tehtud tööde lõppmaksumus: 302 729,44 eurot
Toetusmeetme info Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kodulehel
Lihula kaugküttevõrgu uuendamine ja täiendavate ühenduste rajamine 2011-2013
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt Rohelise Investeerimisskeemi (RIS) meetmest „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamine" toetatud projekti eesmärgiks oli CO2 emissiooni vähendamine ja Lihula linna kaugküttevõrgu laiendamine.
Projekti maht 220 403 eurot, sellest KIK-i Rohelise Investeerimisskeemi (RIS) toetus 41,76%. 2011-2013.a. elluviidud projekti tulemusel ühendati 2012 aasta detsembriks Lihula kaugküttevõrguga 5 uut tarbijat, sealhulgas Lihula mõisa peahoone ja SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, kauplus "Konsum" ning rekonstrueeriti ühe tarbija võrguühendus. Projekti tulemusel lõppes 4 kergel õlil töötava katla igapäevane kasutamine, CO2 emissioon vähenes 185 m3 võrra aastas.
Biokütuste kasutuselevõtmine Lihula katlamajas 2008-2009
Lihula linna kaugküttevõrku soojusenergiaga varustavas Lihula katlamajas kasutati kallist ning keskkonda saastavat põlevkiviõli. Samas oli kasutamata Lihula valla taastuvkütuste potentsiaal - Kasari jõe luha ja Matsalu lahe rannaniitude hein, Matsalu lahe pilliroog ning piirkonnas tekkivad põllumajanduslikud jäätmed - põhk, väheväärtuslik hein jms.
Eeltööd
2004 aastal alustati Lihula Vallavalitsuse ja OÜ Lihula Soojus poolt ettevalmistusi kohalike biokütuste kasutuselevõtmiseks Lihula Aja 16 katlamajas.
Rohtse biomassi kasutamise tehnilise võimalikkuse ja majandusliku tasuvuse selgitamiseks viidi 2005 - 2006.a. ellu projekt „Eluterve ja jätkusuutlik keskkond Lihula vallas - Matsalu märgala pilliroo ja muu biomassi kasutamine Lihula linna energiavarustuseks". Maht 23,7 tuhat eurot (0,37 miljonit kr), millest PHARE Struktuurifondide projektide ettevalmistamise fond (PPF II) rahastas 74%.
2006-2008 koostati projekti „Rohtse biomassi kasutuselevõtmine Lihula soojusvarustuses" käigus Lihula katlamaja rekonstrueerimise ehitusprojekt.
Projekti maksumusest 32 tuhat eurot (0,5 miljonit krooni) kattis Euroopa Regionaalaarengu Fond (ERDF) 64%.
Projekt viidi ellu Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 4. prioriteedi "Infrastruktuur ja kohalik areng" meetme 4.2 "Keskkonna-infrastruktuuri arendamine" raames.
Ehitus
2009 aasta mais algasid ehitustööd, millised viidi ellu projekti nr EE0040 "Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas" raames.
Tööde maht oli 754,2 tuhat eurot (11,8 miljonit krooni), millest 50% rahastasid Island, Liechtenstein ning Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi (EEA Grants) vahendusel.
Katlamaja rekonstrueerimisega alustati 2009 aasta mais ning tööd lõpetati sama aasta septembris. Ehitaja AS Tamult.
Lihula katlamaja rekonstrueerimise käigus:
- paigaldati 1,8 kW võimsusega rohtsel biomassil (hein, põhk, pilliroog) ja hakkpuidul töötav katel;
- ehitati biokütuste ladu, installeeriti biokütuste etteandeseadmed;
- uuendati täies ulatuses katlamaja automaatika-, elektri- ja tuleohutussüsteemid.
2009/2010 aasta kütteperioodist alates on Lihula katlamajas kasutatud vaid kohalikud taastuvad kütuseid. Rekonstrueerimise eelse ajaga võrreldes paisatakse aastas atmosfääri ligikaudu 1300 tonni vähem CO2-te. Vähenes fossiilsete kütuste hinnatõusu mõju kaugkütte hinnale Lihulas.
Partnerid:
- Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut
- Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon
- OÜ Kirbla
- OÜ Foxia (projektijuht)
Esitlused: