Tuuleparkide eriplaneeringu alad 2 ja 2a

13.03.25

Eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avalik väljapanek (lõppenud)

Eriplaneeringu (detailse lahenduse) avaliku väljapaneku tulemused (ala 2 ja 2a)

Eriplaneeringu kehtestamine alal 2

Lääneranna Vallavolikogu kehtestas 27.02.2025. a otsusega nr 219 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas" osaliselt tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alal 2.

Planeeringulahendus

Eelvaliku ala 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala suurus on 448 ha. Eelvaliku alast suurem planeeringuala (719 ha) hõlmab planeeritud tuulikute alused katastriüksuseid kogu ulatuses, v.a Varbla metskond 63. Ala asub hõredalt asustatud piirkonnas, lähimad külakeskused jäävad 1,5-2 km kaugusele: Piha küla ca 1,5 km lõunasse/edelasse, Helmküla ca 1,5 km läände, Varbla ca 1,6 km edelasse ja Raheste (Aruküla) ca 2 km edelasse. Valdava enamuse alast 2 moodustab metsamaa, vähemal määral on esindatud põllumaa, rohumaa ja muu maa.

Detailse lahenduse aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne ning selles toodud tingimused (kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 08.05.2025 otsusega nr 107).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel ja tuulikute asukohtade kavandamisel lähtuti eriplaneeringu I etapi aruandes esitatud põhimõtetest, tingimustest ja soovitustest; KSH-des esitatud soovitustest ja leevendavatest meetmetest, uuringutest (linnustik, nahkhiired, taimestiku) tuulikute ja taristu kavandamise tehnilistest põhimõtetest, seadusandlusest ning koostööst valitsusasutustega ning kaasatud isikutega.

Eriplaneeringu ala 2 detailse lahendusega (eriplaneeringu II etapp) on määratud kavandatavate tuulikute jt juurdekuuluvate ehitiste ehitusõigused ning kehtestatud eriplaneering on ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise alus.

Eelvaliku alal 2 on planeeringuga määratud ehitusõigus 19 elektrituuliku püstitamiseks.

Tuulikute alused krundid on moodustatud katastriüksuste alusel, st planeeringu lahendusega katastriüksuste piire ei muudeta v.a. Varbla metskond 63 katastriüksus (kt 43001:001:1373, pindala 4192,48 ha). Varbla metskond 63 katastriüksusele on tuulikutele planeeritud kaks krunti. Ülejäänud Varbla metskond 63 jääb planeeringualast välja. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks on kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.

Igale krundile on määratud hoonestusala ja selles tuuliku vundamendi ehitusala. Vundament peab jääma tuulepargi eelvaliku ala piiridesse. Tuulikute rootorilabad võivad ulatuda üle eelvaliku ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek.

Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Hoonestusala on määratud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel vajadusel rajatist mõningal määral nihutada. Samal eesmärgil on ka tuuliku vundamendi ehitusala määratud suurem kui eeldatav vundamendi ulatus. Lõplik vundamendi lahendus selgitatkse pärast tuulikutootja väljavalimist ning ehitusgeoloogia tegemist.

Tuulikud on planeeritud suhtelise kõrgusega kuni 288 m (tiiviku laba kõige ülemises asendis) ja ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m². Suurim lubatud ehitisealune pind tuleneb planeeritud tuuliku maksimaalsest rootori raadiusest, laba pikkuseks on kavandatud kuni 90 m.

Planeeringualale hooneid kavandatud ei ole. Lubatud on alajaam(-ad). Alajaama(-de) ehitus lahendatakse eraldi menetluses, kui on selgunud vajalik alajaamade arv ja asukoht.

Tagada tuleb maaparandussüsteemide toimima jäämine.

Juurdepääsuteede kavandamisel arvestati tuulikute osi transportivate sõidukite ja ehitustehnika mõõtmetega ning tuuliku osade mõõtmetega. Tuulepargi põhjaosale on juurdepääs kavandatud Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt algavalt Helmküla teelt ning kasutades olemasolevat Kuluka-Matu metsateed, pargi lõunaosale Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Igale tuulikule kavandatud montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja tuuliku detailide hoiustamiseks. Eraldi parkimiskohti tuulikute juurde kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on võimalik parkida montaažiplatsil. Teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.

Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvaliku alale kui sellest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium väljendas 15.01.2024 kirjas nr 14-3/3892-1 seisukohta, et tuuleparki põhivõrguga ühendava maakaabli kavandamisel võib eriplaneeringu lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult planeeringu alale. Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht. Tuulikud on planeeritud ühendada alajaamaga juurdepääsuteede äärde kavandatud elektri maakaabelliinidega. Tuulepark ühendatakse elektri põhivõrguga maakaablitega, liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (33402:002:0165). Planeeringus on põhimõtteline elektriliinide asukoha skeem. Tuulikute sideühenduse tagamiseks on kavandatud side maakaabelliin, mis tuleb paigutada elektrikaabliga samasse trassikoridori. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus antakse projektiga.

Planeeringuga on määratud servituutide seadmise vajadused.

Tuulikupargi detailse lahenduse koostamisel arvestati võimalikult KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatusettepanekutega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada.

Detailse lahenduse ja selle KSH koostamisel määrati kindlaks tuulikutele lähimad müratundlikud alad ja arvestati kavandatavate tuulikute ja olemasoleva Mäli tuulepargi müra võimaliku koosmõjuga; teadvustati tuulikute võimalikku visuaalset mõju. Kuigi kavandatavate tuulikute osa müra koosmõjus on väiksem kui olemasolevate tuulikute osa, on uute tuulikute kavandamisel ning koosmõju hindamisel KSH soovituseks tagada olukord, mille korral öisel ajal erineval ajal rajatud tuulikuparkide vahelistes elamupiirkondades sisuliselt täiendavat müra mõju ei lisandu. Tuulikupargi kavandamisel lähtuti rangemast elamualade müraalasest nõudest ehk öisest tööstusmüra sihtväärtusest 40 dB.

Tuulikute poolt tekitaava varjutuse leevendusmeetmete väljatöötamisel arvestati planeeritud tuulikute ja olemasoleva Mäli tuulepargi koosmõjuga, et vältida planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist elamualadel.

Planeeringu elluviimise tingimused ja võimalused sisalduvad planeeringu seletuskirjas.

Asjakohased mõjud

Kavandatud tuulepargi alal ja selle vahetus läheduses ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Samuti ei asu ala maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul. Eeldatavalt tuulikupargil olulist otsest või kaudset ebasoodsat mõju ümbritsevatele kultuuriväärtustele ei ole.

Planeeritud tuulepark asub lähimatest külakeskustest vähemalt ca 1,5 km kaugusel ning lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel, mistõttu eeldatavalt otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Tuulepargi mõju maakasutusele on lokaalne – tuulikute alune metsamaa muudetakse tootmismaaks. Positiivne mõju piirkonna maakasutusele avaldub eelkõige kaudselt, nt. infrastruktuuri parendamise või n-ö võrgutasuta otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu.

Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem kaudsed, ilmnedes nt elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Vähesel määral võib kohalike inimeste teenuseid vaja minna ka nt kasutusetapis maatükkide hooldamiseks. Kuna tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse eeldatavalt tööjõud pigem piirkonda sisse. Seetõttu ei ole tuuleparkide rajamisega oodata olulist otsest mõju kohalike elanike tööhõivele.

Tuuleparkidel on kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu. Häiringut võivad põhjustada nii visuaalne mõju, müra kui ka varjutus. Tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne muutus maastikus, mis tingib visuaalse mõju tajumise. Tuulikute nähtavus sõltub ühelt poolt vaatepunkti ümbritsevast keskkonnast, teiselt poolt aga ka otseselt ilmastikuoludest. Vaadet mõjutavad ka vaatluspunkti läheduses paiknevad elemendid (kõrgemad hooned, kõrghaljastus jne).

Eesti õigusaktid visuaalseid mõjusid ega nende hindamist ei käsitle, selle kohta puuduvad ka normid ja standardid. Tuulikute nägemisest tekkiv visuaalne mõju sõltub vaatleja subjektiivsest tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest. Samuti on visuaalne mõju otseselt seotud maastiku omadustega (metsasus, reljeef jms). Visuaalse mõju vähendamiseks saab vähendada tuulikute nähtavust nt kasutades vaatepunkti läheduses vaadet varjavaid elemente (peamiselt haljastust).

Tuulepargi rajamine võib avaldada kaudset negatiivset mõju tuulepargist mõne kilomeetri kaugusel paiknevate elamute kinnisvara väärtusele. Samas mõjutavad kinnisvara väärtust väga erinevad tegurid. Ka ei pruugi piirkonnas kinnisvara soetamisest huvitatud isikutel olla kinnistu osas emotsionaalset väärtust, vaid sellest olulisem võib olla näiteks arenev infrastruktuur. Võimalikud on lahendused, kus talumistasust saadav rahaline hüve kompenseerib häiringust tuleneva negatiivse mõju või ruumilise keskkonna kaasajastamine võib hoopis piirkonna atraktiivsust suurendada ning kinnisvara väärtus võib ka tõusta.

Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 553 toob tuulepargi ehitamine nii kohalikule omavalitsusele laiemalt kui kohalikele elanikele kitsamalt kaasa rahalisi hüvesid, mis on otsene positiivne mõju. Elanikele makstakse hüveks pool kohalikule omavalitsusele makstud tuulepargi talumistasust, mis omakorda sõltub nii tuulikute võimsusest, tuuleenergia aasta toodangust, kui ka keskmisest elektri börsihinnast ning kohaliku valla volikogu poolt määratavast talumismäärast.

Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Mõju majandusele on positiivne luues võimaluse arendada piirkonnas energiamahukat ettevõtlust, valda laekuva tuulikute talumistasu kasutamine elavdab kohalikku majanduskeskkonda. Suureneb riigi elektri varustuskindlus ja energiajulgeolek.

Eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avalik väljapanek (lõppenud)

Lääneranna Vallavolikogu võttis 08.08.2024 otsusega nr 190 vastu Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu aladele 2 ja 2a. Planeeringu esimese etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärgiks oli leida Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks. Eriplaneeringu esimeses etapis valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja kolm ala: ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.

Eriplaneeringu teises etapis määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused, sealhulgas tuulikute arv, asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega.

Planeerimisseaduse § 118 lõike 1 alusel korraldab Lääneranna Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse tuuleparke kavandava eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avaliku väljapaneku 30.08.2024 – 01.10.2024 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel: https://www.laanerannavald.ee/tuuleparkide-eriplaneering.

Arvamusi on võimalik saata kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele 01.oktoobrini 2024 e-posti aadressil vallavalitsus@laaneranna.ee või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.

Eriplaneeringuga hõlmatav ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla territooriumil. Alad asuvad valla hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale.

Tuuleala 2 ja 2a

Eriplaneeringu kaardirakendus (Hendrikson & Ko)

Ala nr 2 on 448 ha ja ala nr 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha. Alade piir on nähtav planeeringumaterjalides.

Olemasolevalt moodustab valdava enamuse alast nr 2 ja 2a metsamaa, vähemal määral on esindatud põllumaa, rohumaa ja muu lage ala. Alad asuvad valdavalt maaparandussüsteemi aladel. Mõlemad alad koosnevad n-ö lahustükkidest, kus alasid eraldavad kas looduslikest või tehislikest objektidest põhjustatud kitsenduste alad (nt jõe kaldaalad, elektriliini kaitsevöönd). Vastavalt eriplaneeringu esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele puuduvad alal 2 ja 2a tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.

Eriplaneeringu detailse lahendusega on määratud kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne.

Planeeringuga määrati ehitusõigus kokku 20 elektrituuliku püstitamiseks. Tuulikute alused krundid on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega valdavalt katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta. Kruntide kasutamise sihtotstarvetes on kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.

Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoonestusalad ja ehitusõigused on määratud rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse lahendusega lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m².

Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile, et vähendada raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik olemasolev tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.

Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning nendel juhtudel tuleb läbi viia jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus, kus kalda ehituskeeluvöönd vähendatakse planeeritud teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Täpne elektri- (ja sidevarustuse) lahendus lahendatakse projektiga. Projekteerimise osana täpsustub vajadusel kaabli asukoht ning toimub ka kavandatava kaabli/-te mõjude hindamine (KMH eelhinnang). Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht. Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada ja planeeringuga kavandatud alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde. Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165).

Planeeringuga on määratud ka servituutide seadmise vajadus. Valdavalt on vajalik seada servituut või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule ulatuvad tuuliku rootorlabad või tehnovõrkudele seada isiklikud kasutusõigused valdajate kasuks.

Detailse lahenduse koostamisel arvestati maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi: maakasutus, müra, varjutamine, linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi, jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, linnustiku ja nahkhiirte osas.

KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on planeeringu lisaks.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud:

kolmapäev 09.10.2024 kell 14.00 Varbla rahvamaja (Vallamaja/1);
kolmapäev 09.10.2024 kell 16.30 Lääneranna Vallavalitsus (Lihula Jaama tn 1, suur saal).

Eriplaneeringu (detailse lahenduse) avaliku väljapaneku tulemused (ala 2 ja 2a)

Tuuleparkide eriplaneeringu avalik väljapanek alade 2 ja 2a osas toimus 30.08.2024 – 01.10.2024 vallamajas (Jaama tn 1, Lihula) ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 09.10.2024 Varbla rahvamajas ja Lääneranna vallamajas (Jaama tn 1 Lihula).

Avalikul väljapanekul laekus 8 kirjalikku arvamust. Viies arvamuses (Kaitseliit, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, eraisik) esitatud ettepanekutega arvestati ning planeeringut täpsustatakse. Kahest arvamusest (Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid OÜ (kaasatud isikute esindaja) ja eraisik) lähtudes täiendatakse eriplaneeringu tuulikupargi mõjusid leevendavate meetmete osa, lisatakse nõue töötada välja leevendusmeetmete rakendamise ja kontrolli kava. Ühe arvamusega (Advokaadibüroo Nove OÜ, Sunly AS esindaja) ei arvestatud. Avalikel aruteludel arvamusi nende esitajate poolt tagasi ei võetud. Avaliku väljapaneku tulemusel eriplaneeringus tehtavad täiendused ei muuda eriplaneeringu põhilahendust.

Avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamuste koondtabel

Toimetaja: EERO SAHK